Sõnajalad

 Sõnajalgtaimed ehk tüvendieostaimed on sootaimede hõimkonda kuuluv liik. Eestis kasvab pärismaisena 47 liiki sõnajalgtaimi. Sõnajalgtaimede hulka kuuluvad sõnajalad, osjad ja kollad.
 Sõnajalgade juured on peened, kiulised ja rohkesti argnevad. Vars, mida nimetatakse risoomiks paikneb maa-all või osaliselt maa peal. Leht koosneb leherootsust ja labast, mis kinnitub risoomile ehk varrele. Sõnajalgadel puuduvad õied. Sõnajalgu saab paljundada nii eoste abil ehk generatiivselt, kui ka jagamise teel ehk vegetatiivselt.
 Vegetatiivselt paljuntatakse kevadel, kui risoomipungad hakkavad tärkama. Oluline on vaadata istutus sügavust, et risoomid jääksid veidike sügavamale ja kasvupung jääks otse mullapinna alla. Kui on tegu roomava risoomiga võib risoomi kinnitada mulda konksude abil.
 Generatiivselt võib paljundada aastaringselt. Eoseid külvatakse külvikasti, kasvusubstraadiks sobib turbane toalillemuld või kasvuturvas. Enne külvamist tuleb kasvuturvas desinfitseerida ja niisutada. Külvi ei tohi teostada tuuletõmbusega oleva toas, kasvuhoones jne. ja külv ei tohi olla tihe. Tihe külv takistab eellehtede arengut. Eoseid ei kaeta peale külvamist turbaga. Külvikastid tuleb sulgeda võimalikult õhukindlalt, et külvi ei satuks seeneoseid ja õhuniiskus säiliks. Külvi võib niisutada ainult alt poolt, pealt kasta ei tohi. Eosed idanevad umbes kaks nädalat. Noorte taimede arenguks, kus arenevad nii munarakud, kui ka seemnerakud, peavad eellehtedel tekkivad munarakud viljastuma.
Selleks tuleb istutusnõu asetada sama sügavusega anumasse, mis on täidetud puhta ja sooja veega. Vesi peab katma eellehti, hoida üks tund. Mõne nädala pärast peaksid ilmnema pärislehed. Enne kasvukohale istutamist tuleb taimi välitingimustega harjutada.
 Kevadel võivad sõnajalad tärgata hilja. Väetamist sõnajalad ei vaja, aga neile meeldib lehekompost ja metsakõdu. Kuival suvel vajavad kuivemal istutusalal kastmist. Talvehaljaid liike tuleks kevadel päikese eest varjutada.

Maarja- sõnajalg
       `Dryopteris filix-mas`

Riik:                                                     Taimed `Plantae ` 
Hõimkond:                                                 Sõnajalgtaimed `Pteridophyta`
Klass:
Keerdlehikud `Pterdopsida`
Selts:                       
`Polypodiales`
Sugukond:
Sõnajalg `Dryopteris`
Liik:           
Maarja-sõnajalg
`Dryoptelis filix- mas`

Ülesanne nr.1

 Kui lahendad ära sõnajalgade ristsõna saad teada ühe sõnajalgadest.

Küsimused:

1. Sõnajalavars teise sõnaga?
2. Mis taimed on sõnajalgtaimed?
3. Milline osa on maarja-sõnajalal mürgine?
4. Sõnajala looduslik elupaik?
5. Mis sõnajalgadel puuduvad?
6. Kuidas peab sõnajalgade külvikastid sulgema?
7. Millal võib eoseid külvata?
8. Mis moodustised paiknevad sõnajalgade lehtede all?
9. Millal saab sõnajalgu jagamise teel paljundada?
10. Millised liigid vajavad kevadtalvise päikese eest kaitset?
11. Millisesse perekonda kuulub maarja-sõnajalg?

Ülesanne nr.2

 Kaheksast taimest koosnev taimekooslus.

 Asukoha valisi oma aiast, kus kasvavad suured männid ja lehised. Nende all laiuvad maarja-sõnajalad. Päike paistab seal peamiselt ainult õhtuti, seega varjuline, poolvarjuline koht. Pinnas on huumusrikas ja parasniiske.

Maarja-sõnajalg (`Dryopteris filix- mas`) on sõnajala sugukonda ja perekonda kuuluv liik. Iseloomulikuks tunnuseks on lehed lihtsulgjad, tumerohelised, sulglõhiste saagjaservaliste lehekestega, kasvavad lehtrina. Kõrgus 50-80cm. Kasvab niisketes metsades ja võsastikes, varjus ja poolvarjus. Mitmeaastane, paljuneb eoste abil. Eoseid kannab juulist septembrini.







Harilik laanesõnajalg (`Matteuccia struthiopteris`) on sõnajalgtaim, mis on ainus liik laanasõnajalgade perekonnast. Laanesõnajalg on Eestis üks suurimaid ja kaunemaid sõnajalgu. Lehed on väga korrapärase lehtrina, leheroots tihetalt kaetud heledate karvakestega. Kõrgus 60-150cm. Kasvab varjulistes metsades ja metsaservadel, niiskematel aladel ojaäärte viljakas mullas. Eosed valmivad juulist septembrini.







Harilik naistesõnajalg (Àthyrium filix- femina`) on naistesõnajalaliste sugukonda ja perekonda kuuluv mitmeaastane eostaim. Lehed on pitsilised ja graatsilised, lehe roots peenike. Ainuke suurtest sõnajalgadest, kelle eospead on komakujuliselt piklikud. Kõrgus 40-120cm. Kasvab metsades, varjulises ja poolvarjulises kohas, viljakas mullas. Harilik naistesõnajalg on hinnatud aiataim, tema suure varieeruvuse tõttu on kultuuristatud üle 200 erineva lehekuju ja suurusega sorti.




Must lumeroos                           (`Hellebornus niger`) ehk seatubakas on rohtaimede perekond tulikaliste sugukonnast. Lumeroos on higihaljas nahkjate lehtedega kauaaegne püsik. Mustal lumeroosil on õied rohekasvalged. Kõrgus on 30cm ja õitseb eesti kliimas veebruaris-märtsis, soojema talve puhul isegi jaanuaris. Kasvamiseks sobib varjuline ja poolvarjuline kasvukoht, parasniiske ja huumusrikas mullastik.











Rododendron `Busuki`                             (Rododendron `Busuki`) on sookailu, mustika, jõhvika, pohla ja kanarpiku sugulane. Higihaljas püsik. Kõrgus 1-150cm. Kasvamiseks vajab varjulist, poolvarjulist kasvukohta. Poolvarjulises kasvukohas tuleb rodosid kevadise päikese eest varjutada. Mullastikust sobib parasniiske ja happeline, vähese toitainete sisaldusega huumusrikas pinnas.












Lainjas hosta                   (`Hosta undulata`) on hostade perekonda ja liilialiste sugukonda kuuluv kauaaegne püsik. Hostad on külmakindlad ja väga hea kohanemisvõimega. Hostasid hinnatakse just tema dekoratiivsete lehtede tõttu. Kõrgus koos õitega on lainjas hostal max 60cm. Eelistab varjulist ja poolvarjulist kasvukohta, parasniisket ja viljakat pinnast.








Karvane piiphein  (Luzula pilosa`Grunfink`) on loaliste sugukonda ja piipheina perekonda kuuluv mittmeaastane taim. Karvane piiphein kasvab 15-40cm kõrguseks ja moodustab tiheda rohukamara. Kasvukohaks eelistab varjulist ja poolvarjulist asukohta, pinnas viljakas, huumusrikas ja parasniiske. Õidseb aprillist juunini, pähikud pruunid. Higihaljas, talvitub rohelisena. Tagasilõige teha kevadel.








Ainuroog `Aureola (`Hakonechloa macra Àureola`) on kõrreliste sugukonda kuuluv taim. Kasvab 30-60cm kõrgeks sassis mõtasteks, heleroheliste bambuslaadsete lehtedega, mis asuvad mitmekaupa piki vart. Kodumaaks on Jaapan, kus kasvavab ainuroog tavalise alusmetsa taimena. Kasvukohaks vajab poolvarju ja parasniisket kergelt happelist ja huumusrikast pinnast, kus oleks piisavalt kõdu.

Lisaülesanne

Maakaart erinevatest sõnajalgadest, Eesti keelne nimetus ja Ladina keelne nimetus, kust pärinevad.

Ristnõna vastused:

1.Risoom

2.Eostaimed

3.Risoom

4.Mets

5.Õied

6.Õhukindlalt

7,Aastaringselt

8.Eoskuhjad

9.Kevadel

10.Talvehaljad

11. Sõnajalg

Kasutatud kirjandus:

http://ak.rapina.ee/katrinu/Paljundamine/assets/player/KeynoteDHTMLPlayer.html#0

www.hkhk.edu.ee/s6najalgtaimed/

www.horteks.ee

www.aiasober.ee

https://et.wikipedia.org

www.jarvselja.ee

Pildid:

Kätlin Tärno (oma aed)

www.jarvselja.ee

www.aiasober.ee