Kollane lilleke: Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Kõrreliste hulka kuuluvad ainult heinaliste sugukonda kuuluvad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised(nt. luga, piiphein), lõikheinalised (nt. tarn, juurduvkõrkjas, soo-alss, villpea, kaisel), hundinuialsed(nt. hundinui, jõgitakjas). Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelsed.

Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad täispäikselist kasvukohta. Pool- või täisvarjulises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku tiheduse ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas mullas. Rammusas mullas, aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama ja puhmiku võlu kaob. Mõningad liigid kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näitseks hundinuialised ja tarnad.

Kõrrelised on enamasti mitmeaastased rohttaimed. Kõrreliste hulka kuulub aga ka üheaastaseid taimi. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised, sõlmevahedes õõnes, võib olla ka säsikas, tarnadel on vars enamasti kolmekandiline, õõneta, nõrgalt eristunud sõlmede ja sõlmevahedega. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedapuhmikulisi, hõredapuhmikulisi ja sõlmevahedega kõrrelisi. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks päideroog, parthen, siidpööris, liiv-vareskaer jne. Lehed paiknevad kõrrelistel vaheldumisi ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud hulgaõielisteks tähkadeks või pööristeks. Õied on tavaliselt väiksed ja enamasti silmapaistmatud.

Joonis 1. Hulgaõieline tähk. (sale haruhein `Koeleria aristata`)

Joonis 2. Hulgaõieline pööris.(Hiina siidpööris `Miscanthus sinensis `Ferner Osten`)

Kõrrelisi kasutatakse aias anumatesse ja peenardesse istutatuna ning kuivatamiseks. Nad on armastatud taimed, sest on hooldusvabad, vähenõudlikud ja väga dekoratiivsed.

Kõrreliste paljundamine

Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.

Vegetatiivne paljundamine

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid põõsaid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks haruheinad. Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel, kui ka sügisel, enne õitsemist. Varakevadine aeg on siiski sobivam, kuna sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on jagamine lihtne võimalus paljundamiseks.Selleks tuleb taim üles kaevata ja väiksemateks osadeks käte abil jagada. Suuremate kõrreliste

jagamiseks kaevatakse taim üles ja lõigatakse aianoa abil väiksemateks osadeks. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning 1-3 võsu või kasvupunga. Selleks kaevatakse sobiva suurusega auk, et juured vabalt sellesse ära mahuksid. Oluline on jälgida, et taime ei istutaks sügavamale, kui ta ennem kasvas.

Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks siidpööris ja helmikas), kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.

Generatiivne paljundamine

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand. Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks talvist läbikülmumist. Tarnade külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.

Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesekäppa, kanaari paelrohtu ja itaalia kukekeiba jt. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse kevadel, mais juunis avamaale, otse peenrasse. Maikuus külvatakse üheaastaste kõrreliste seemned kasvuhoonesse külvikasti, kassetti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast kevadiste öökülmade möödumist, juuni kuus.