laupäev, 20. veebruar 2016

Mittmeaastane kõrreline ja üheaastane kõrreline


Mittmeaastane kõrreline ja üheaastane kõrreline




Info ja pilt
www.hansaplant.ee




Info ja pilt
www.vesneriaed.ee

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Kõrreliste hulka kuuluvad ainult heinaliste sugukonda kuuluvad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised(nt. luga, piiphein), lõikheinalised (nt. tarn, juurduvkõrkjas, soo-alss, villpea, kaisel), hundinuialsed(nt. hundinui, jõgitakjas). Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelsed.  

Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad täispäikselist kasvukohta. Pool- või täisvarjulises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku tiheduse ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas mullas. Rammusas mullas, aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama ja puhmiku võlu kaob. Mõningad liigid kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näitseks hundinuialised ja tarnad.

Kõrrelised on enamasti mitmeaastased rohttaimed. Kõrreliste hulka kuulub aga ka üheaastaseid taimi. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised, sõlmevahedes õõnes, võib olla ka säsikas, tarnadel on vars enamasti kolmekandiline, õõneta, nõrgalt eristunud sõlmede ja sõlmevahedega. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedapuhmikulisi, hõredapuhmikulisi ja sõlmevahedega kõrrelisi. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks päideroog, parthen, siidpööris, liiv-vareskaer jne. Lehed paiknevad kõrrelistel vaheldumisi ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud hulgaõielisteks tähkadeks või pööristeks. Õied on tavaliselt väiksed ja enamasti silmapaistmatud.

 Joonis 1.  Hulgaõieline tähk. (sale haruhein `Koeleria aristata`)


Joonis 2.  Hulgaõieline pööris.(Hiina siidpööris `Miscanthus sinensis `Ferner Osten`)

Kõrrelisi kasutatakse aias anumatesse ja peenardesse istutatuna ning kuivatamiseks. Nad on armastatud taimed, sest on hooldusvabad, vähenõudlikud ja väga dekoratiivsed.

Kõrreliste paljundamine

Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.

Vegetatiivne paljundamine

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid põõsaid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks haruheinad. Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel, kui ka sügisel, enne õitsemist. Varakevadine aeg on siiski sobivam, kuna sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on jagamine lihtne võimalus paljundamiseks.Selleks tuleb taim üles kaevata ja väiksemateks osadeks käte abil jagada. Suuremate kõrreliste
jagamiseks kaevatakse taim üles ja lõigatakse aianoa abil väiksemateks osadeks. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning 1-3 võsu või kasvupunga. Selleks kaevatakse sobiva suurusega auk, et juured vabalt sellesse ära mahuksid. Oluline on jälgida, et taime ei istutaks sügavamale, kui ta ennem kasvas.

Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks siidpööris ja helmikas), kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.

Generatiivne paljundamine

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand. Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks talvist läbikülmumist. Tarnade külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.
Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesekäppa, kanaari paelrohtu ja itaalia kukekeiba jt. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse kevadel, mais juunis avamaale, otse peenrasse. Maikuus külvatakse üheaastaste kõrreliste seemned kasvuhoonesse külvikasti, kassetti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast kevadiste öökülmade möödumist, juuni kuus.


Joonis 3. Üheaastane kõrreline,(lokkoder `Hordeum jubatum`)

Joonis 4.  Mitmeaastane kõrreline, (teravaõieline kastik `Calamagrostis x acutiflora)


Kasutatud kirjandus:
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=128

Fotod:
maakodu.delfi.ee
kanepiaiad.ee
kristiineaiakeskus.ee

esmaspäev, 8. veebruar 2016

lisa ül

Lisa ülesanne




 Kui rajada hosta (Hosta) peenart, kus on helmikpöörised (Henchera saguinea) ja tiarellid (Tiarella), võib sinna juurde kevadiseks õidseiaks lisada, hästi lõhnavad ja silma paistvad hüadsindid (Hyacinthus) ja ilusasti kõrgustesse kasvava püvilille (Fritillaria imperialis). Ilusat silmailu pakuvad ka värvilised narriõied (Sparaxis) ja erinevad laugulised (Allium). Sügisel annab värvi peendrasse gladiool (Gladioli) oma luksusliku iluga.



Fotod:
Kätlin Tärno (oma aiast)

Püsililled

Ülesanne nr. 4

PÜSILILLED



PÜSILILLED                         VS.                  SUVELILLED

Eelised:                                                           Eelised:
Mittmeaastane vegetatsiooni                                     Pikk õidsemisaeg
periood                                                                                 Hea dekoratiivsus
Vähem hooldenõudlikum                                            Suurem valikuvõimalus
Ilmastikule vastupidavam                                           Kiire kasv
Valguse ja mullastiku suhtes
lepplikum
Kerge paljundamine
Väiksem ajakulu

Puudused:                                                      Puudused:
Taimede vähene õidsemise                                          Hooldus nõudlik
aeg                                                                                           Üheaastane eluiga
Taimede aeglasem kasv                                                 Pinnase ja valgus nõudlikum
Metsistumine                                                                     Iga-aastane külv,
                                                                                                  pikeerimine ja istutus
                                                                                                  Suur ajakulu


Püsilillede paljundamine:

Püsikuid on võimalik paljundada mitmel erineval viisil, kõik oleneb mis taimega tegu on. 


Paljundamist jagamise teel saab kasutada teimedel kellel on puhmas juur, risoom juurestik ja mugul. Näiteks: päevaliiliad, iirised, daaliad jne.

Paljundamine pistukute abil toimub rohtsete pistikutega, poolpuit pistikutega ja juurepistikutega.
Näiteks: pelargoon, daalia, aed-leeklill, kukkeharjad jne.

Paljundamist võsunditega saab kasutada nende taimede puhul mis annavad võsundeid. Väga heaks näiteks on siin maasikas, aga võsuntitega levivad ka soo-alss (maa-alusedliste võsunditega), roomav tulikas ja toataimedena näiteks tups-rohtliilia.

Paljundamine võsikutega on aeganõudev protsess. Kõigepealt tuleb taime oks võtta võsuks, sellele sisselõige teha, toestuse abil maha panna (painutada) ja ootata millal võsu juured alla võtab. Alles siis kui võsu on juurdund saab ta emataimest eraldada. Sellisel viisil olen ise paljundanus elulõngasid, kuslapuusid, sõstrapõõsaid, aga veel saab nelke ja kipslilli.

Paljundamine sibulatega on võimalik kolmel moel.
1. Tütarsibulatega saab paljundada tulpe, nartsisse, krookused, lumikellukesed jne.
2. Sigisibulatega saab paljundada neid taimi millele tulevad varre külge väiksed pruunid sibulad. Näiteks erinevatel liiliatel, küüslaugul, hiidlaugul.
3. Sibulasoomustega saab paljundada liiliaid.


Päikeseline, kuiv ja toitainetevaene muld



Nurmenelk `Dianthus deltoides` on erksavärviline ääris- ja padjandtaim kivitaimlatesse, sobib ka väga hästi muru sisse värvilaikuteks. Kasvamiseks eelistab päiksepaistlist ja kuiva pinnast.

Karvane kadakkaer `Cerastium tomentosum`on nelgiliste sugukonda kuuluv kivitaimlataim. Kasvab päikselises ja kuivas kasvukohas. Väetamine ja vähegi varjulisem koht vähendavad lehtede  hõbetat tooni. Sobib ka mägiaedadesse.

Harilik kassikäpp Àntennaria dioica`on korvõieliste sugukonda kuuluv madalakasvuline hõbehalli padjandit moodustav mittmeaastane rohttaim. Kasvab päiksepaistelisel ja kuival kasvupinnasel. Sobibhästi kivitaimlatesse, nõmme- ja alpiaedadesse.

Hunditubakas `Hieracium` on korvõieliste sugukonda kuuluv taimede perekond. Hunditubaka kõige lähedasem perekond on võilill.Kasvamiseks eelistab kuiva ja päiksepaistelist kasvukohta. Sobib hästi kivitaimlatesse ja nõmmeaedadesse.




Poolvarjuline, toitaineterikas muld



Sinine käoking Àconitum napellus`on tumeroheliste sõrmjaguste lehtedega kõrge puhmik tumesiniste õitega, mis paiknevad püstisel tugeval õievarrel. Käoking kuulub tulikaliste sugukonda. Eelistab parasniisket, jahetat, viljakat sügavapõhjalist pinnast, sobib suurepäraselt varjukale istutusalale. Traditsiooniline taluaia taim. Lill on mürgine, eriti juured.

Bergeenia `Bergenia Abendglut`on kivirikute sugukonda kuuluv mittmeaastane talihaljas lehtdekoratiivne aiailutaim. Eelistab niiskemat aiamulda, mis on viljakas ja huumusrikas. Sobob istutamiseks alpiaeda, turbaaeda  ja teistele varjukatele istutusaladele.

Täpiline iminõges `Lamium maculatum `Pink Pewter`on huulõieliste sugukonda kuuluv kiirekasvuline ja hea vastupidavusega püsilill. Eelistab viljakat hea drenaaziga parasniisket mulda. Väga hea pinnakatte taim varjulistel kohtadel ja surnuaial. Saab paljundada kevadel ja sügisel jagamise teel, suvel pistikuga.

Harilik kuutõverohi `Polygonatum odoratum`on maikellukeliste sugukonda kuuluv hea vastupidavusega püsi taim. Tema lumivalged õied paiknevad graatsiliselt kaarduval õievarrel reas. Väga hea varjutaia taim, sobib kasvamiseks viljaka parasniiske pinnasega varjukatel istutusaladel.




Varjuline ja happelinepinnas




Astilbe Àstilbe`on kivikurikuliste sugukonda kuuluv püsitaim. Hea varjutaim viljakatele, vett läbilaskvatele pinnastele. Ei talu läbikuivamist. Hea taim maal elavatele inimestele, kel on mets ligi, kuna ulukid pelgavad astilbet.

Hosta `Hosta`on agaaviliste sugukonnast pärinev lehtdekoratiivne püsitaim. Heaks kasvuks eelistab hosta viljakat pinnast ja varjulist asukohta.

Rododendron `Rododendron `Wilgens Ruby`on tume-rubiinpunaste õitega ja tumeroheliste lehtedega higihaljas põõsas. Kasvukohaks sobib varjuline asukoht ja happeline parasniiske pinnas.

Harilik murtudsüda `Dicentra spectabilis` on pärit Koreast ja Jaapanist. Murtudsüda kasvab kõige paremini viljakal parasniiskel pinnasel mis on kaitstud päikese ja tuulte eest.





Päikseline ja liigniiskepinnas



Siberi iiris `Iris sibirica` on Eestis kaitsealune taim, mis  on pärit Siberi niiskematelt luhadelt. Kõige paremini kasvab Siberi iiris rammusal ja liigniiskel mullal, soojas ja päikselises kasvukohas.

Kollane võhumõõk `Iris pseudacorus` on võhumõõgaliste sugukonda kuuluv mittmeaastane rohttaim. Kes armastab liigniisket ja päiksepaistelist kasvukohta. Kasvab ka kuivemal pinnasel, aga siis ei õidse.

Varsakabi `Caltha palustris`on tulikaliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Lehed on nahkjad, kujult neerjad, õied on erk kollased. Õidseb ainult kevadeti. Kasvukohaks on kraavide, tiikide ja jõgede kallastel.

Soovõhk `Calla palustris`on võhuliste sugukonda kuuluva soovõhu perekonna ainus liik. Soovõhk kasvab soodes, tiikides ja  veegkogude  kallastel.













 Liilia (Lilium) on minu aia üks lemmikumaid püsikuid. Liilia soomussibulaid müüakse meil Eestis tavaliselt kevadeti, aga õige istutus aeg on liilial sügisel. Liilia sibul juurdub paremini jahedas mullas, kevadise istutusega võib taim jääda vinduma või hoopiski surra. Taim eelistab päiksepaistelisemat kasvukohta, aga kasvab ka väga hästi poolvarjus. Poolvarjus õidsevad liiliad kauem. Mullastikust eelistab kergemat ja viljakamat mulda, mis on  nõrgalt  happeline ja laseb vett läbi (ei talu seisvat vett)
                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                            liilia ´Lilium Yellow Sereno`

                                                                                                                                                                                                   






Elulõngad on kiirekasvulised ja dekoratiivsed õidsejad, kes soovivad päiksepaistelist ja tuulte eest varjatud kasvukohta. Istutamisel soovitatakse lisada aiamullale kompostmulda või kõdusõnnikut. Muidu sobib elulõngale tavaline aiamuld, mis ei ole väga happeline. Muld peaks olema parasniiske. Elulõnga ette võib istutada teisi lilli, et päike elulõnga juurtele liiga ei teeks. On suureõielised ja väikseõielised elulõngad. Suureõielised elulõnhad on nõudlikumad ja talveks lõigatakse pealsed maha. Väikseõieliste elulõngade pealseid talveks maha ei lõigata vaid jäetakse toestusele talvituma.                                                                                                                                                                                                                                 elulõng `Ville de Lyon`











Arensi kivirik `Saxifraga x arendisii` kasvab päiksepaistelises kasvukoha, parasniisketel vett läbilaskvatel, huumusrikastel muldadel. Kui ka poolvarjulisel ja varjulisel niiskematel huumusrikastel muldadel.                                                                                                                                                                                arensi kivirik `Saxifraga x arendsii   Buttercreme`












Kukehari `Sedum` - nende taimede valik on üllatavalt lai. Osad kekeharjad on laiuvad ja madalamad pinnakattetaimed. Teised aga võivad kasvada kuni meetri kõrguseks. Kukehari eelistab päiksepaistelist kasvukohta, kuid kasvab ka poolvarjus.pinnasest eelistab liivakat ja vett kergesti läbi laskvat pinnast.

                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                          kukehari `Sedum Herbsfreude`sün `Atumn Joy`












Päevaliilia `Hemerocallis`- on palju häid omadusi. Päevaliiliad on kenad oma lopsakate roheliste lehepuhmade poolest ka enne ja pärast õidsemist. Tema õied õidsevad ainult ühe päeva ja järgmine päev on juba uued kenad õied. On ka hübriid sorte, mis õidsevad kauem. Päevaliilia ei vaja erilist hooldamist. Mullastikust eelistab savikamat, parasniisket ja keskmise viljakusega mulda. Õidsemine on parem päevaliilial siis, kui kasvukoht asub täispäikselises kohas, aga õidseb ka poolvarjus, kuigi mitte nii ilusasti.
                                                                                                                                                                                                                                       päevaliilia `Hemerocallis  Eenie Fanfare`








Kasutatud kirjandus:
aiaabi-oy.ee
www.hansaplant.ee
www.mahhovclematis.com
maakodu.ee
www.aiasober.ee
Fotod:
Kätlin Tärno (oma aiast)
www.luontoportti.com
www.flickriver.com

pühapäev, 7. veebruar 2016

Suvelillede SWOT

Ülesanne nr. 3


Suvelillede SWOT


TUGEVUSED:                                             NÕRKUSED:

Kiire idanemine ja kasv                                 Iga-aastane ettekülv ja pikeerimine
Dekoratiivsus                                                     Iga-aastane istutus
Rikkalik õidsemine                                         Ajakulu
Pikk õidsemisaeg                                             Üks vegetatsiooni periood
Palju eri liike ja sorte                                      Palju hooldust nõudev
Erinevate istutusalade asukohad              Külmaõrn
Rikkalik värvivalik                                          Kulukas


VÕIMALUSED:                                          OHUD:

Iga-aastane uus taimevalik                            Ilmastik (külmad, vihmad, tuuled)
Tühjade aukude täitmine                               Vale mullastik
Saavad kasvatada ka linnainimesed          Vale hooldus (üleväetamine, taimede
(rõdudel, amplites)                                           läbikuivamine)
Isekülv                                                                    Kahjurid
Suurem värvivalik                                             Isekülv



Kuidas saab tugevuste abil võimalusi ära kasutada?
Tänu suvelillede kiirele idanemisele ja kasvule võimaldab see meil lilli kiiremini istutusaladele paigutada, nii et haljasala näib koheselt dekoratiivne. Kuna suvelilled on kauemad õitsejad ja rohkemate õitega on istutus alad kauem ilusad. Samas on valikuvõimalus suurem nii värvi kui sordi suhted. Suvelilli saab kombineerida erinevate püsililledega ja kasvatadda erinevates istutus kohtades. Haljasaladele saab kombineerida erinevaid kondeiner istutisi ja kompositsoone, mis võivad kaunistada aedu ja haljasalasid kevadest sügiseni.


Alatiõitsevast pegooniast kaunistatud lehm Ventspilsis



















Kuidas saab nõrkuste ületamiseks võimalusi ära kasutada?
Suvelillede nõrkusi saab ära hoida valides erinevaid suvelilli. Kui ei ole ettekülviks aega, siis võib valida taimed, mis külvavad end ise. Samas saab valida taimi, mis ei ole külmaõrnad ja ei nõua erilist hoolt. Kui istudada suvelilled maapinnal asuvasse peenrasse ja mitte kondeineritesse, kastidesse ei ole vaja nii palju hoolt ja kastmist, sellest jäävad ka kulud väiksemaks.




Kuidas saab tugevuste abil ohte vältida?
Ohtude vältimiseks saab valida suvelillede suure valiku seast just sobiva taime sordi ja värvi. mis sobivad sinu aiamullaga ja ei vaja erilist hoolt. Samas saab valida ilmastikule vastavaid taimi, kevadel saab istitada taim mis ei ole külmaõrnad, aga annavad kohese ilu haljasalale. Kui külmad läbi saab istutada lilli mis õidsevad kauem ja on rohkemate õitga. Sügiseks jälle külmakindlamad taimed.




Kuidas saab vähendada nõrkusi ja samas vältida ohtusi?
Suvelilli tuleks ettekülvata ja pikeerida õigel ajal, et taimed välja ei veniks ja õigel ajal saaks peenrasse istutada. Liiga vara istutus külmakartlike taimede puhul võib anda inetu tulemuse ja taime hukkumise. Et taimede eest vähem hoolt kanda peab olema õige mullastik, sellega võidab ka ajakulu.