Takon, perekond, liik, sort, introduktsioon, aklimatisatsioon, metsistumine, naturaliseerumine, kultuuristumine.
Põhimõisted:
Rohttaimed:
Rohtaimed on rohtsed taimed ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu. Maapealsed võsud võivad püsida üks või kaks vegetatsiooniperioodi. Pärast viljumist võsud surevad. Taimede elukestvuse järgi eristatakse üheaastasi, kaheaastasi ja mitmeaastasi rohttaimi ehk püsikuid (lilled, ravimtaimed, maitsetaimed, köögiviljad, sõnajalad).
OLULISI DEFINITSIOONE:
Liik:
Liik on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. Liike võib jagada alamliikideks. Liigid millel on ühised esivanemad, kuuluvad perekonda. Liik kuulub ühte perekonda korraga.
Alamliik:
Alamliik on takson, mis on liigist ühe võrra madalamal olev üksus. Alamliigist madalamad liigisisesed üksused on teisand ja vorm. Alamliigi taimed erinevad teiste selle liigi taimedest. Liigi nime ja alamliigile viitava nime vahele kirjutatakse lühend ssp või subsp.
Perekond:
Perekond on bioloogias liigist kõrgemasseisev takon, millesse kuulub üks või mittu sarnast liiki ehk sarnaste liikide kogum.
Sugukond:
Sugukond on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus. Lähedasi sugukondi ühendab selts. Eestikeeles kasutatakse taimede nimetuse lõpuna `-lised, nt. korvõielised, liblikõielised jne.
Selts:
Selts on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks. Taimedesüstemaatikas kasutatakse ka seltsist väiksemat üksust-alamselts. Eestikeeles kasutatakse seltside nimede lõpuliitena `- laatsed. nt. magunalaatsed.
Alamselts:
Alamselts on bioloogilises taksonoomias vahel kasutuses olev seltsisisene takson.
Klass:
Klass on bioloogilises taksonoomias väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks . nt. kaheidulised.
Hõimkond:
Hõimkond on bioloogilise taksonoomia suurüksus, mis jaguneb klassideks. Sarnased hõimkonnad moodustavad riigi.
Riik:
Riik on bioloogilises taksonoomias domeenist üks aste madalamal asetsev üksus. Üldiselt on riigist kõrgrm olev üksus domeen ja madalam hõimkond.
Domeen:
Domeen on bioloogias praeguse seisu kõrgeim taksonoomiline katekooria. Domeenist ühe astme võrra madalam taksonoomiline katekooria on riik.
Takson e. mest:
Takson on taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum. Takson on taksonoomia põhimõiste ja organismide süstemaatika üksus. Põhiline üksus on liik, liigisisesed üksused on alamliik, teisend, vorm. Liigist kõrgemad üksused on perekond, sugukond, selts, klass ja hõimkond.
Teisend e. varieteet:
Teisend on bioloogilises taksonoomias liigisiseste taksoni katekooria. Teisendist väiksemad üksused on alamteisend ja vorm. Alamteisendi katekooriat kasutatakse võrdlemisi harva, vormi aga sageli. On vähemalt üks vähemtähtsa päriliku tunnuse poolest liigist erinev taimerühm. Ladinakeeles tähistatakse lühendiga var. nt. Lilium blibiferum var. croceum.
Vorm:
Vorm on bioloogilises taksonoomias liigisisese taksoni katekooria. Vormi suurem üksus on teisend. Erineb põhiliigist mõne üksiku mittepäriliku tunnuse poolest. Ladinakeeles tähistatakse lühendiga f.
nt. Campanula glomerafa f. alba - kerakelluka valgeõieline vorm.
Sort:
Sort on kõige madalam süstemaatika ühik kultuurtaimedel. Sort saadakse inimese vahetul osalemisel. Ühel liigil võib olla erinevaid sorte, aga need erinevad erinevate tunnuste poolest. Nimi kirjutatakse suure algustähega ja nimi pannakse ülakomade vahele, nt. roosisort "Pink Fairy". Sordi nime ei tõlgita.
Hübriid:
Hübriid on loodusliku ristumise teel saadud uus liik. Looduses tekib hübriide suhteliselt harva. Sagadamini saab hübriide inimese käeläbi.
UUTE TAIMEDEGA ASUSTAMINE:
Introduktsioon:
Introduktsioon on mõiste bioloogias, mis tähendab võõrliigi toomist alale, kus teda varem ei olnud.
Aklimatisatsioon:
Aklimatisatsioon on protsess, kus taim kohaneb uue kliimaga ja elutingimustega.
Kultuuristamine:
Kultuuristamine on loodusliku taimeliigi kultuurtaimeks muutmine, aretamine.
Naturaliseerimine:
Naturaliseerimine on võõrliikide kodunemine. Inimese kaasabil sissetulnud liikide sobitamine kohalikku keskonda, kultuurliigi tungimine looduslikku taimestikku.
Metsistumine:
Metsistumine on eelkõige kultuurtaimede puhul tõenäolisem, kus kultuuris kasvav liigi isendid jäävad kasvama ja paljunevad ka hoolduse katkedes.
5 Käsku taimede eesti- ja ladinakeelsete nimede ning sordinimede kirjutamise kohta:
1. Ladinakeelse liiginime perekonnanimi kirjutatakse alati suure algustähega ja liigi epiteet väikese algustähega. Tekstis kirjutatakse ladinakeelsed nimed kaldkirjas.
2. Eestikeeles kirjutatakse taime nimed väikeste tähtedega ja püstises kirjas. Erandina kirjutatakse eestikeeles taimenime perekonna nimi suure algustähega, kui see tuleneb pärisnimest.
3. Sordi nimi kirjutatakse suure algustähega ja nimi pannakse ülakomade vahele. Sordi nime ei tõlgita.
4. Alamliigil, vormil ja teisendis kirjutatakse lühendid nimede vahele.
5. Sugukondades kasutatakse eestikeelsete nimede sõna lõpuna alati `-lised. nt. korvõielised.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar