Kõrvitsal on hästi arenenud juurestik. Peajuur tungib kuni 2 meetri sügavusele, kõrvaljuured aga 2-3 meetri kaugusele maapinnas. Vars on peamiselt roomav,
kuni 5 meetrit, mõningatel vormidel kuni 10 meetrit. Varred on ogalise karvaga, sügavasoonelised ja kandilised. Lehed on suured, 5-7 hõlmalised, peenehambulise
servaga, südaja kujuga. Lehtede kaenlast moodustuvad külgvõrsed, 3-5 harulised
köitraod ja rebukollase krooniga isas- ja emasõied, läbimõõduga 8-10 sentimeetrit.
Viljaks on mari, mis on ümmargune, kõva koorega ja mahlaka oranži või kollase viljalihaga. Kõrvitsa viljad erinevad liigiti ja sorditi nii kuju, suuruse ja koorevärvi
poolest. Viljaliha on väga väärtusliku toitaine sisaldusega, kus on keskmiselt 6-8% kuivainet (vitamiine, suhkruid, karotiini, seedimist ja valkude omandamist soodus-
tavaid ensüüme).Seemned on valged või kreemjad, 1-2 sentimeetri suurused, tilga
kujuga. Seemned sisaldavad kuni 50% õli.
Kasvamiseks vajab kõrvits tuulteeest varjatud ja päiksepaistelist sooja kasvukohta, mullastik peab olema viljakas ja niiske.
Kõrvits kui ravim
Kuna kõrvitsa viljaliha sisaldab palju pektiinainet ja vähe tselluloosi ning on maheda maitseline, sobib ta suurepäraselt soole-, eriti jämesoole põletiku puhul raviks. Ka kõhukinnisuse puhul on kõrvits asendamatu (sobib toorelt tarvitamiseks). Pektiinaine
on ateroskleroosivastane vahend ja aitab eemaldada organismist kolesterooli. Rahvameditsiinis kasutati kõrvitsat organismist üleliikse vee eemaldamiseks, kusepõie
ja neerude tegevuse parandamiseks, südame- ja veresoonkonnahaigustele tursete vähendajaks. Unetuse korral joo kõrvitsamehu meega. Kuna kõrvitsamehu soodustab organismi ladestunud soolade lahustumist ja kloriidide eemaldamist. Veel on neeruhaiguste, maksahäirete ja podagra korral omal kohal. Aitab ka põletiku vastaselt
ja on põietalitust parandav. Raviks juuakse 1/2 klaasi, 2 korda päevas. Soovitav on süüa kõrvitsat igal moel ainevahetushäiretel. Põletus- ja mädanevatele haavadele peale pannes aitab parandada ja vähendab põletiku, aitab ka ekseemide korral. Samas kasutatakse ka kõrvitsa seemneid, mida võib päevas tarvitada 2-3 klaasi, aga toorelt ja kuivatatult. Seemneid kasutatakse ka lameusside organismist väljaajamiseks (tarvitada 100 grammi päevas). Kõrvitsa seemned on suure kalorsusega, hea toitainete kooslusega ja pähklimaitselisuse tõttu suurepärane toidulisand küpsetistes ja putrudes.
on ateroskleroosivastane vahend ja aitab eemaldada organismist kolesterooli. Rahvameditsiinis kasutati kõrvitsat organismist üleliikse vee eemaldamiseks, kusepõie
ja neerude tegevuse parandamiseks, südame- ja veresoonkonnahaigustele tursete vähendajaks. Unetuse korral joo kõrvitsamehu meega. Kuna kõrvitsamehu soodustab organismi ladestunud soolade lahustumist ja kloriidide eemaldamist. Veel on neeruhaiguste, maksahäirete ja podagra korral omal kohal. Aitab ka põletiku vastaselt
ja on põietalitust parandav. Raviks juuakse 1/2 klaasi, 2 korda päevas. Soovitav on süüa kõrvitsat igal moel ainevahetushäiretel. Põletus- ja mädanevatele haavadele peale pannes aitab parandada ja vähendab põletiku, aitab ka ekseemide korral. Samas kasutatakse ka kõrvitsa seemneid, mida võib päevas tarvitada 2-3 klaasi, aga toorelt ja kuivatatult. Seemneid kasutatakse ka lameusside organismist väljaajamiseks (tarvitada 100 grammi päevas). Kõrvitsa seemned on suure kalorsusega, hea toitainete kooslusega ja pähklimaitselisuse tõttu suurepärane toidulisand küpsetistes ja putrudes.
Kõrvitsa toiteväärtus ja biokeemiline koostis
| Toitaine | Väärtus 100 g kohta | Ühik | |
|---|---|---|---|
| Värske | Keedetud | ||
| Vesi | 91,60 | 93,69 | g |
| Kalorsus | 26 | 20 | kcal |
| Valgud | 1,00 | 0,72 | g |
| Lipiidid | 0,10 | 0,07 | g |
| Tuhk | 0,80 | 0,62 | g |
| Süsivesikud | 6,50 | 4,90 | g |
| Suhkrud | 2,76 | 2,08 | g |
| Kiudained | 0,50 | 1,1 | g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta | Ühik | |
|---|---|---|---|
| Värske | Keedetud | ||
| Kaltsium (Ca) | 21 | 15 | mg |
| Raud (Fe) | 0,80 | 0,57 | mg |
| Magneesium (Mg) | 12 | 9 | mg |
| Fosfor (P) | 44 | 30 | mg |
| Kaalium (K) | 340 | 230 | mg |
| Naatrium (Na) | 1,0 | 1,0 | mg |
| Tsink (Zn) | 0,32 | 0,23 | mg |
| Vask (Cu) | 0,13 | 0,09 | mg |
| Mangaan (Mn) | 0,12 | 0,09 | mg |
| Seleen (Se) | 0,3 | 0,2 | μg |
| (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) | |||
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta | Ühik | |
|---|---|---|---|
| Värske | Keedetud | ||
| C | 9,0 | 4,7 | mg |
| B1 | 0,05 | 0,03 | mg |
| B2 | 0,11 | 0,08 | mg |
| B3 | 0,60 | 0,41 | mg |
| B4 | 8,2 | 6,2 | mg |
| B5 | 0,30 | 0,20 | mg |
| B6 | 0,06 | 0,04 | mg |
| E | 1,06 | 0,80 | mg |
| A | 426 | 288 | μg |
| α-karoteen | 4016 | 2715 | μg |
| β-karoteen | 3100 | 2096 | μg |
| Folaadid | 16 | 9 | μg |
| Luteiin+ zeaksantiin | 1500 | 1014 | μg |
| K | 1,1 | 0,8 | μg |
Suur mungalill on üheaastane taim, mida kasvatatakse Eestis nii dekoratiiv- kui ka maitsetaimena. Nii lehed, noored kasvud, õiepungad, toored ja valminud seemned on söödavad ja hea raviomadusega. Oma kodumaal Lõuna-Ameerikas, aga ka Ungaris ja Vahemeremaades on mungalill üks hinnatumaid köögivilju.
Õites on rohkesti flavonoide, glükosiide ja eetrrlike õlisid, mis mõjuvad hästi maksa- ja seedekulgla haigustele, kõrgveretõve ja veresoonte lupjumise ennetamisel ning ravis. Õisi võib kasutada iga toidu juures, nii kohupiimaga, peolaual kui ka võileival. Saab ka teha kalja ja majoneesilaatset salatikastet. Õienuppe konserveeritakse äädikas ja nendrga maitsestatakse liharoogasid. Õitest valmistatakse ka keedist, mis aitab ägetate ja krooniliste bronhiitide, kopsupõletike, astma ja kopsupuhituste korral. Taime mahl aitab põieprobleemide ja põiepõletiku puhul, samas ka neeruvaagna- ja neerukoepõletiku puhul. Lehed sisaldavad C-vitamiini, E-vitamiini, K-vitamiini, flavonoide, glükosiide, eeterlike õlisid ja karotiini. Mungalille lehti ja õisi kasutatakse vene meditsiinis teena vähi ravis. Samas on mungalillel pärssiv toime kolibakterite ja gripiviiruste elutegevuses. Toored viljad sisaldavad rohkelt C-vitamiini, K-vitamiini ja karotiini, mida kasutatakse toiduks värskena ja marineeritult. Kui mungalill istutada viljapuude juurde kaidseb see puid lehetäide eest, kapsaste läheduses röövikute eest.
Õites on rohkesti flavonoide, glükosiide ja eetrrlike õlisid, mis mõjuvad hästi maksa- ja seedekulgla haigustele, kõrgveretõve ja veresoonte lupjumise ennetamisel ning ravis. Õisi võib kasutada iga toidu juures, nii kohupiimaga, peolaual kui ka võileival. Saab ka teha kalja ja majoneesilaatset salatikastet. Õienuppe konserveeritakse äädikas ja nendrga maitsestatakse liharoogasid. Õitest valmistatakse ka keedist, mis aitab ägetate ja krooniliste bronhiitide, kopsupõletike, astma ja kopsupuhituste korral. Taime mahl aitab põieprobleemide ja põiepõletiku puhul, samas ka neeruvaagna- ja neerukoepõletiku puhul. Lehed sisaldavad C-vitamiini, E-vitamiini, K-vitamiini, flavonoide, glükosiide, eeterlike õlisid ja karotiini. Mungalille lehti ja õisi kasutatakse vene meditsiinis teena vähi ravis. Samas on mungalillel pärssiv toime kolibakterite ja gripiviiruste elutegevuses. Toored viljad sisaldavad rohkelt C-vitamiini, K-vitamiini ja karotiini, mida kasutatakse toiduks värskena ja marineeritult. Kui mungalill istutada viljapuude juurde kaidseb see puid lehetäide eest, kapsaste läheduses röövikute eest.
Mungalille kutsutakse ka sarnaste maidseomaduste tõttu rahvapäraselt ka kressiks. Varred on mungalillel suhteliselt nõrgd, hargnevad, lamavalt laiuvad või ronivad. Lehed on ümarad, siledad ja meenutavad kilpi. Pikaraolised õied asuvad üksikult lehtede kaenlas, õied võivad olla punased, oranzid, kollased ja kirjud. Viljad on toorena rohelised, ümarad ja soonelised, valminult helepruunid.
Mungalill on sooja- ja valguslembeline, ei talu kuivust ega liigniiskust (ülekastmint). Mullastiku suhtes sobib hästi toitaineterikas muld. Kasvatada võib nii ettekülvina, kui ka kohe asukohale. Peale seemne külvamist peaks seeme tärkama kahe nädala jooksul. Mungalille seemned on võimelised ka mullas talvituma. Sobib amplitesse, ronitaimena, kui ka peenardesse.
Kasutatud kirjandus:
https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_mungalill#V.C3.A4limus
http://www.postimees.ee/1963051/mungalill-ravib-angiini
http://pluss.virumaateataja.ee/927654/mungalill-sobib-tee-valmista-miseks-ja-salatisse
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/k%C3%B5rvits4
http://www.terviseleht.ee/200001/1_korvits.php
http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=312
www.hansaplant.ee
ak.rapina.ee
www.seemnemaailm.ee
www.aiamaailm.ee
Kätlin Tärno
https://www.aiasober.ee/tooted/seemned/leht/135
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=15654
http://www.sojapood.ee/category/retseptid/
