Herbaarium

Harilik merikann
     `Armeria maritima`

Mullastikust eelistab kiviklibust, liivakamat mulda, kasvukoht päikseline
Kõrgus: 10-15cm
Õidseb: mai-juuli
Märkuseks: Ei talu liigniiskust ja tugevat kevadpäikest



Pilt: Oandu 5.juunu 2015 a.







Aed-päevaliilia `Lacy Doily`
           `Hemerocallis `Lacy Doily`

Mullastikust eelistab huumusrikast mulda, kasvukoht päikseline või poolvari
Kõrgus: 50cm
Õidseb: juuni-juuli
Märkuseks: Soojemal sügisel õidseb lumeni





Pilt: Oandu 16.august 2015 a.








Aediiris `Braithwaite`
          `Iris germanica `Braithwaite`

Mullastikust sobib väga hästi tavaline huumusrikas aiamuld, kasvukoht päikseline
Kõrgus: 60-90cm
Õidseb: juunis
Märkuseks: Istutamisel peab risoomide pealmine pind jääma mullast välja




Pilt: Oandu 26. juuni 2015 a.






Harilik murtudsüda
        `Dicentra spektabilis`

Mullastikust sobib hea koduaiamuld, kasvukohaks päikseline ja poolvari
Kõrgus: 50-70cm
Õitseb: mai-juuni
Märkuseks: Jääb kesksuvel puhkama






Pilt: Oandu 1.juuni 2015 a.






Kukehari
         `Sedum`

Mullastikust sobivad kõik hea drenaažiga mullad, kasvukohaks päikeseline
Kõrgus:30-40cm
Õitseb: august-september
Märkuseks: Kiirekasvuline, hiline õitseja






Pilt: Oandu 20.september 2014 a.






Suur härjasilm `Snow Lady`
          `Leucanthemum maximum `Snow Lady`

Mullastikust soovib toitaineterikast, hästi vett läbilaskvat mulda, kasvukoht päikseline
Kõrgus:25-30cm
Õitseb: juuli- august






Pilt: Oandu 13.juuli 2015 a.
          

Must lumeroos
          `Hellebrus niger`

Mullastikust eelistab huumus- ja lubjarikast, parasniisket, kobetat mulda, kasvukohaks vari ja poolvari
Kõrgus: 20cm
Õitseb: märts-aprill
Märkuseks: Väga pikkaealine, igihaljas, tundlik varakevadise päikese suhtes




Pilt: Oandu 30.aprill 2015 a.

Hosta
         `Hosta`

Mullastikust sobib parasniiske viljakas muld, kasvukohaks varjuline ja poolvari
Kõrgus: 60-80cm
Õitseb: juulis






Pilt: Maidla 29.september 2016 a.

Varjukivirik
             `Saxifraga urbium`

Mullastikust eelistab liivakamat aiamulda, kasvukohaks varjuline ja poolvari
Kõrgus: 25cm
Õitseb: mai- juuni







Pilt: Oandu 20.mai 2016 a.






Oivaline rodotrendron Àrtiktis`
    `Rhododendorn insigne Àrtiktis`

Kasvab happelises mullas, kasvutingimused varjus
Kõrgus: 1,5m
Õitseb: juunis
Märkuseks:Igihaljas, külmakindlus kuni 27C


Pilt: Oandu 16.juuni 2016 a.



Väike igihali Àureovariegata`
          `Vinca minor Àureovariegata`

Mullastikust sobib hästi parasniiske aiamuld, kasvukohaks vari ja poolvari
Kõrgus(lamav):10-15cm
Õitseb:juuni-juuli
Märkuseks: Pinnakatte taim, igihaljas






Pilt: Maidla 29.september 2016 a.





Suurelehine hortensia
               `Hydrangea macrophylla`

Mullastikust vajab happelist mulda, kasvukoht vari või poolvari
Kõrgus:50-60cm
Õitseb:juuni- august
Märkuseks: Õisdekoratiivne taim, Eesti kliimas talve õues vastu ei pea.





Pilt: Tallinn, Õllepruuli 12.juuli 2016 a.






Aedhortensia
               `Hydrangea paniculata`

Mullastikust sobib parasniiske kergelt happeline viljakas muld, kasvukohaks sobib nii päikseline kui ka poolvari
Kõrgus: 1,5-2m
Õitseb: august-oktoober
Märkuseks: Kevadel tugevalt tagasi lõigata






Pilt: Õpetaja Vaasa aiast 7.september 2016 a.





Astilbe
        Àstilbe`

Mullastikust sobib kergelt happeline muld, kasvukohaks päikseline või poolvari
Kõrgus:40-60cm
Õitseb: juuli-august







Pilt: Maidla 23.juuli 2016 a.





Südajas tearell
               `Tiarell`

Mullastikust vajab niisket, jahetamat, toitaineterikast, nõrgalt happelist mulda, kasvab varjus või poolvarjus
Kõrgus:20cm
Õitseb: juuni-juuli






Pilt: Oandu 16.juuni 2015 a.






Arendsi kivirik`Àlba`
             `Saxifraga x arendsii Àlba`

Mullastikust sobib hästi parasniiske muld, kasvukohaks päikseline kui ka poolvari
Kõrgus:10-15cm
Õitseb: mai-juuni
Märkuseks: Päikselises kohas varjutada varakevadise päikese eest





Pilt: Oandu 18.mai 2016 a.







Kamtšatka kukehari
            `Sedum kamtchaticum`

Mullastikust sobib kuivem aiamuld, kasvukohaks sobib päikseline asukoht
Kõrgus:10-20cm
Õitseb: august-seprember
Märkuseks:Sobib hästi masshaljastusse pinnakatteks

Pilt: Oandu 30.juuni 2016 a.




Douglasi leeklill
           `Plox douglasii`

Mullastikust sobib hea drenaažiga aiamuld, kasvukohaks päikseline asukoht
Kõrgus:10cm
Õitseb: mai-juuni

Pilt: Oandu 1.juuni 2015 a.



            


Nurmenelk
           `Dianthus deltoides L.`

Mullastikust sobib kerge, vett läbilaskev muld, kasvukohaks päikseline asukoht
Kõrgus: 20-25cm
Õitseb: mai-juuni



Pilt: Oandu 1.juuni 2016 a.










Tulp
     `Tulipa`

Tulp on sibullillede perekond liilialiste sugukonnast
Mullastikust on parim neutraalne kuni leeliseline huumusrohke parasniiske saviliivmuld, kasvukoht peaks olema päikseline kuni kergelt varjuline
Kõrgus: 10-75cm (oleneb sordist)
Õitseb: aprill-juuni


Pilt: Oandu 1.juuni 2015 a.







Hüatsint
       `Hyacinthus`

Hüatsint on 3 liigiga mugulsibultaimede perekond liilialiste sugukonnast
Mullastikust sobib kerge huumusrikas liivsavimuld, kasvukohaks tuulte eest varjatud päikseline koht
Kõrgus: 25cm
Õitseb: mai




Pilt: Oandu 20. mai 2015 a.






Krookus
         `Crocus`

Krookus on mugulsibultaimede perekond võhumõõgaliste sugukonnast
Mullastikust eelistab vett hästi läbilaskvat, viljakat mulda, eelistab päikselist asukohta
Kõrgus:10-15cm
Õitseb: märts-aprill




Pilt: Oandu 23.aprill 2015 a.

Nartsiss
       `Narcissus`
Nartsiss on sibultaimede perekond amarülliliste sugukonnast
Mullastikust soovib vett hästi läbilaskvat, viljakat ja parasniisket mulda, kasvukoht päikseline
Kõrgus:15-45cm (oleneb sordist)
Õitseb: märts-aprill

Pilt: Oandu 18.veebuar 2016 a.



Kollane lauk 
           Àllium flavum`

Mullastikus sobib nii happeline, kui ka aluseline muld, kasvukoht päikseline või poolvari
Kõrgus:25-35cm
Õitseb: juuli





Pilt: Oandu 7.august 2014 a.







Liilia
     `Lilium`

Liilia on liilialiste sugukond, liilialaatsete seltsi kuuluv taimeperekond
Mullastikust sobib vett hästi läbilaskev huumusrikas muld, kavukoht sobib päikselisest kuni poolvarjuni
Kõrgus: 15cm-2m
Õitseb: juuni-juuli




Pilt: Oandu 1.juuni 2016 a.











Soovõhk
        `Calla palustris`

Soovõhk on võhuliste sugukonda kuuluva soovõha perekonna ainus liik
Kasvab soodes, tiikides ja veekogude kallastel
Kõrgus: vars 10-40cm / õis 4-6cm
Õitseb: mai-juuni




Pilt: Peipsi   2015 a.

Harilik varsakabi
         `Caltha palustris L.`

Harilik varsakabi on tulikaliste sugukonna varsakabja perekonda kuuluv mittmeaastane suvehaljas rohtaim
Kasvab niisketel aladel, soodes ja veekogude kallastel, soostunud niitudel ja metsades
Kõrgus: 15-40cm
Õitseb: 2-3 nädalat alrillis- mais




Pilt: Peipsi 2015 a.







Kollane võhumõõk
         `Iris pseudacorus`

Kollane võhumõõk on võhumõõgaliste sugukonda võhumõõga perekonda kuuluv mitmeaastane rohtaim
Kasvab loidudes ja jõe- ning järvekallastel, madalas vees ja madalsoodes, mullastikust sobib toitaineterikas savisegune muld
Kõrgus: 80-100cm
Õitseb: juuni-juuli



Pilt: Oandu 1. juuni 2016 a.










Alatiõitsev begoonia
             `Begonia semperflorens`

Mullastikust sobib toitaineterikas, liivasegune ja hästi vett läbilaskev muld, kasvukoht päikseline ja poolvari
Kõrgus: 10-45cm
Õitseb: mai-september
Märkuseks: Kasta ja väetada korrapäraselt




Pilt: Räpina 4.juuli 2016 a.





Daalia
     `Dahlia`

Mullastik peaks olema hästi vett läbilaskev ja huumusrikas, kasvukohaks sobib päikesepaisteline koht
Kõrgus:30-60cm
Õitseb:juuli-august
Märkuseks: Kasta ja väetada korrapäraselt




Pilt: Maidla 29.september 2016 a.






Hurmav hõbepael
            `Dichondra argentea`

Mullastik peaks olema hästi vett läbilaskev, kasvukohaks päikseline või poolvari
Kõrgus: kuni1m
Õitseb: Eesti kliimas ei õitse
Märkuseks: Kasvatatakse dekoratiivsete lehtede pärast





Pilt: Räpina 4,juuli 2016 a.





Ilunõges
        `Plectranthus coleoides`

Mullastik peaks olema rammus, kasvukohaks  päikesepaisteline
Kõrgus: 10-15cm
Õitseb: juulis
Märkuseks: Lehtdekoratiivne






Pilt: Oandu 18.mai 2016 a.





Kalevikepp
         `Gaura lindheimeri`

Mullastik peab olema hästi vett läbilaskev, kasvukoht päikseline või poolvari
Kõrgus: kuni 1m
Õitseb: juuli-september
Märkuseks: Vajab rohkelt kastmist






Pilt: Rakvere 2.september 2016 a.








Värd-kirinõges
         `Coleus blumei`

Mullastik peab olema niiskust hoidev ja toitaineterikas, kasvukohaks poolvari
Kõrgus: 30-50cm
Õitseb: juuni-juuli
Märkuseks: Kui noppida õisikud pealt ära kestab lehestik terve suvi ilus ja värske

Pilt: Räpina 4.juuli 2016 a.

Leeksalvei
       `Salvia splendens`

Mullastikust eelistab viljakat mulda, kasvukohaks päikseline ja poolvari
Kõrgus: 20-35cm
Õitseb: august- september







Pilt: Oandu 1.juuli 2016 a.





Sinilobeelia
      `Lobelia erinus`


Mullasti peab olema niiskust hoidev, huumusrikas ja toitaineterikas, kasvukoht päikseline või poolvari
Kõrgus: 15-20cm
Õitseb: juuni- oktoober
Märkuseks: Ei talu põuda, õitseb lumeni





Pilt: Räpina 4.juuli 2016 a.





Ripp-pelargoon
         `Pelargonium paltatum`

Mullastikust soovib toitainete- ja huumusrikast mulda, kasvukohaks päiksepaisteline asukoht
Kõrgus: 50-60cm
Õitseb: juuni-oktoober
Märkuseks: Õitseb kogu suvi rikkalikult





Pilt: Rakvere 21.juuli 2016 a.






Hübriid petuunia
          `Petunia x hybrida`

Mullastik kerge ja huumusrikas, kasvukohaks päikesepaisteline
Kõrgus: 15-30cm
Õitseb: juuni-september






Pilt: Oandu 1,juuli 2016 a.





Mehhiko päsmaslill
           Àgeratum houstonianum`

Mullastikust vähenõudlik, aga eelistab huumusrikast mulda, kasvukohaks päiksepaisteline ja poolvari
Kõrgus: 15-20cm
Õitseb: juuni-oktoober
Märkuseks Soojalemnbeline





Pilt: Maidla 29,september 2016 a.






Feerulalehine ruse
          `Bidens ferulifolia`

Mullastikust vähenõudlik, aga eeslistab viljakat, parasniisket mulda, kasvukoht päikesepaisteline
Kõrgus: 5-50cm
Õitseb: juuni oktoober

Pilt: Räpina 4.juuli 2016 a.



Lamav sanvitaalia
         `Sanvitalia procumbens`

Mullastikust sobib huumusrikas ja liivasegune muld, kasvukoht päikseline ja poolvari
Kõrgus: 15-30cm
Õitseb: juuli-oktoober
Märkuseks: Rohke õitseja





Pilt: Räpina 4.juuli 2016 a.

Köögiviljad ja maitsetaimed

 Kõrvitsal on hästi arenenud juurestik. Peajuur tungib kuni 2 meetri sügavusele, kõrvaljuured aga 2-3 meetri kaugusele maapinnas. Vars on peamiselt roomav,
 kuni 5 meetrit, mõningatel vormidel kuni 10 meetrit. Varred on ogalise karvaga, sügavasoonelised ja kandilised. Lehed on suured, 5-7 hõlmalised, peenehambulise
servaga, südaja kujuga. Lehtede kaenlast moodustuvad külgvõrsed, 3-5 harulised
köitraod ja rebukollase krooniga isas- ja emasõied, läbimõõduga 8-10 sentimeetrit.
Viljaks on mari, mis on ümmargune, kõva koorega ja mahlaka oranži või kollase viljalihaga. Kõrvitsa viljad erinevad liigiti ja sorditi nii kuju, suuruse ja koorevärvi
poolest. Viljaliha on väga väärtusliku toitaine sisaldusega, kus on keskmiselt 6-8% kuivainet (vitamiine, suhkruid, karotiini, seedimist ja valkude omandamist soodus-
tavaid ensüüme).Seemned on valged või kreemjad, 1-2 sentimeetri suurused, tilga
kujuga. Seemned sisaldavad kuni 50% õli.



Kasvamiseks vajab kõrvits tuulteeest varjatud ja päiksepaistelist sooja kasvukohta, mullastik peab olema viljakas ja niiske.

Kõrvits kui ravim

Kuna kõrvitsa viljaliha sisaldab palju pektiinainet ja vähe tselluloosi ning on maheda maitseline, sobib ta suurepäraselt soole-, eriti jämesoole põletiku puhul raviks. Ka kõhukinnisuse puhul on kõrvits asendamatu (sobib toorelt tarvitamiseks). Pektiinaine
on ateroskleroosivastane vahend ja aitab eemaldada organismist kolesterooli. Rahvameditsiinis kasutati kõrvitsat organismist üleliikse vee eemaldamiseks, kusepõie
ja neerude tegevuse parandamiseks, südame- ja veresoonkonnahaigustele tursete vähendajaks. Unetuse korral joo kõrvitsamehu meega. Kuna kõrvitsamehu soodustab organismi ladestunud soolade lahustumist ja kloriidide eemaldamist. Veel on neeruhaiguste, maksahäirete ja podagra korral omal kohal. Aitab ka põletiku vastaselt
ja on põietalitust parandav. Raviks juuakse 1/2 klaasi, 2 korda päevas. Soovitav on süüa kõrvitsat igal moel ainevahetushäiretel. Põletus- ja mädanevatele haavadele peale pannes aitab parandada ja vähendab põletiku, aitab ka ekseemide korral. Samas kasutatakse ka kõrvitsa seemneid, mida võib päevas tarvitada 2-3 klaasi, aga toorelt ja kuivatatult. Seemneid kasutatakse ka lameusside organismist väljaajamiseks (tarvitada 100 grammi päevas). Kõrvitsa seemned on suure kalorsusega, hea toitainete kooslusega ja pähklimaitselisuse tõttu suurepärane toidulisand küpsetistes ja putrudes.

Kõrvitsa toiteväärtus ja biokeemiline koostis

Toitained

Toitaine	Väärtus 100 g kohta		Ühik
	Värske	Keedetud
Vesi	91,60	93,69	g
Kalorsus	26	20	kcal
Valgud	1,00	0,72	g
Lipiidid	0,10	0,07	g
Tuhk	0,80	0,62	g
Süsivesikud	6,50	4,90	g
Suhkrud	2,76	2,08	g
Kiudained	0,50	1,1	g

Toiteelemendid

Toiteelement	Väärtus 100 g kohta		Ühik
	Värske	Keedetud
Kaltsium (Ca)	21	15	mg
Raud (Fe)	0,80	0,57	mg
Magneesium (Mg)	12	9	mg
Fosfor (P)	44	30	mg
Kaalium (K)	340	230	mg
Naatrium (Na)	1,0	1,0	mg
Tsink (Zn)	0,32	0,23	mg
Vask (Cu)	0,13	0,09	mg
Mangaan (Mn)	0,12	0,09	mg
Seleen (Se)	0,3	0,2	μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)

Vitamiinid

Vitamiin	Väärtus 100 g kohta		Ühik
	Värske	Keedetud
C	9,0	4,7	mg
B1	0,05	0,03	mg
B2	0,11	0,08	mg
B3	0,60	0,41	mg
B4	8,2	6,2	mg
B5	0,30	0,20	mg
B6	0,06	0,04	mg
E	1,06	0,80	mg
A	426	288	μg
α-karoteen	4016	2715	μg
β-karoteen	3100	2096	μg
Folaadid	16	9	μg
Luteiin+ zeaksantiin	1500	1014	μg
K	1,1	0,8	μg

 Suur mungalill on üheaastane taim, mida kasvatatakse Eestis nii dekoratiiv- kui ka maitsetaimena. Nii lehed, noored kasvud, õiepungad, toored ja valminud seemned on söödavad ja hea raviomadusega. Oma kodumaal Lõuna-Ameerikas, aga ka Ungaris ja Vahemeremaades on mungalill üks hinnatumaid köögivilju.
 Õites on rohkesti flavonoide, glükosiide ja eetrrlike õlisid, mis mõjuvad hästi maksa- ja seedekulgla haigustele, kõrgveretõve ja veresoonte lupjumise ennetamisel ning ravis. Õisi võib kasutada iga toidu juures, nii kohupiimaga, peolaual kui ka võileival. Saab ka teha kalja ja majoneesilaatset salatikastet. Õienuppe konserveeritakse äädikas ja nendrga maitsestatakse liharoogasid. Õitest valmistatakse ka keedist, mis aitab ägetate ja krooniliste bronhiitide, kopsupõletike, astma ja kopsupuhituste korral. Taime mahl aitab põieprobleemide ja põiepõletiku puhul, samas ka neeruvaagna- ja neerukoepõletiku puhul. Lehed sisaldavad C-vitamiini, E-vitamiini, K-vitamiini, flavonoide, glükosiide, eeterlike õlisid ja karotiini. Mungalille lehti ja õisi kasutatakse vene meditsiinis teena vähi ravis. Samas on mungalillel pärssiv toime kolibakterite ja gripiviiruste elutegevuses. Toored viljad sisaldavad rohkelt C-vitamiini, K-vitamiini ja karotiini, mida kasutatakse toiduks värskena ja marineeritult. Kui mungalill istutada viljapuude juurde kaidseb see puid lehetäide eest, kapsaste läheduses röövikute eest. 

 Mungalille kutsutakse ka sarnaste maidseomaduste tõttu rahvapäraselt ka kressiks. Varred on mungalillel suhteliselt nõrgd, hargnevad, lamavalt laiuvad või ronivad. Lehed on ümarad, siledad ja meenutavad kilpi. Pikaraolised õied asuvad üksikult lehtede kaenlas, õied võivad olla punased, oranzid, kollased ja kirjud. Viljad on toorena rohelised, ümarad ja soonelised, valminult helepruunid. 

 Mungalill on sooja- ja valguslembeline, ei talu kuivust ega liigniiskust (ülekastmint). Mullastiku suhtes sobib hästi toitaineterikas muld. Kasvatada võib nii ettekülvina, kui ka kohe asukohale. Peale seemne külvamist peaks seeme tärkama kahe nädala jooksul. Mungalille seemned on võimelised ka mullas talvituma. Sobib amplitesse, ronitaimena, kui ka peenardesse.

                                                                                                         
Kasutatud kirjandus:
https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_mungalill#V.C3.A4limus
http://www.postimees.ee/1963051/mungalill-ravib-angiini
http://pluss.virumaateataja.ee/927654/mungalill-sobib-tee-valmista-miseks-ja-salatisse
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/k%C3%B5rvits4
http://www.terviseleht.ee/200001/1_korvits.php
http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=312

Pildid:
www.hansaplant.ee
ak.rapina.ee
www.seemnemaailm.ee
www.aiamaailm.ee
Kätlin Tärno
https://www.aiasober.ee/tooted/seemned/leht/135
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=15654
http://www.sojapood.ee/category/retseptid/